Archive for February, 2009

February 11, 2009

 My wife sat down on  the couch next to me as I was flipping channels. She  asked, ‘What’s on TV?’
 
I said, ‘Dust.’
 
And then the fight started…
 
———— ——— ——— ——— ——— ——— ——— ——— —–
 
My wife was hinting about what she wanted for  our upcoming anniversary. She said, ‘I want something  shiny that goes from 0 to 150 in about 3 seconds.’
 
I bought her a scale.
 
And then the fight  started… 
  ———— ——— ——— ——— ——— ——— ——— ——— —– 
 
After retiring, I went to the Social Security  office to apply for Social Security. The woman behind  the counter asked me for my driver’s license to verify  my age. I looked in my pockets and realized I had left  my wallet at home. I told the woman that I was very  sorry, but I would have to go home and come back later.
 
The woman said, ‘Unbutton your shirt’. So I  opened my shirt revealing my curly silver hair. She  said, ‘That silver hair on your chest is proof enough  for me’ and she processed my Social Security  application.
 
When I got home, I excitedly told  my wife about my experience at the Social Security  office.
 
She said, ‘You should have dropped your  pants. You might have gotten disability, too.’
 
And then the fight started… 
  ———— ——— ——— ——— ——— ——— ——— ——— —– 
 
 
I took my wife to a restaurant.  The waiter, for some reason, took my order first.
 
“I’ll have the strip steak, medium rare,  please.”
 
He said, “Aren’t you worried about the  mad cow?””
 
Nah, she can order for herself.”
 
And then the fight started…
 
———— ——— ——— —
 
A  woman is standing nude, looking in the bedroom mirror.
She is not happy with what she sees and says to her  husband,
‘I feel horrible; I look old, fat and ugly.
I really need you to pay me a compliment.’
 
The husband replies, ‘Your eyesight’s damn near  perfect.’
 
And then the fight started…..
 
———— ——— ——— ——
 
I  tried to talk my wife into buying a case of Miller Light  for $14.95.
 
Instead, she bought a jar of cold  cream for $7.95.
 
I told her the beer would make  her look better at night than the cold cream.
 
And then the fight started…..
 
———— ——— ——— ——— —–
 
My wife asked me if a certain dress made her  butt look big. I told her not as much as the dress she  wore yesterday
 
and then the fight started…..
 
———— ——— ——— ——— ——
 
A man and a woman were asleep like two innocent  babies.
 
Suddenly, at 3 o’clock in the morning, a  loud noise came from outside.
 
The woman,  bewildered, jumped up from the bed and yelled at the man  ‘Holy crap. That must be my husband!’
 
So the man  jumped out of the bed; scared and naked jumped out the  window. He smashed himself on the ground, ran through a  thorn bush and to his car as fast as he could go.
 
A few minutes later he returned and went up to  the bedroom and screamed at the woman, ‘I AM your  husband!’
 
The woman yelled back, ‘Yeah, then why  were you running?’
 
And then the fight  started…..
 
———— ——— ——— ——— ——— —- 
  
 
I asked my wife, “Where do you  want to go for our anniversary? ”
 
It warmed my  heart to see her face melt in sweet appreciation.  “Somewhere I haven’t been in a long time!” she said.
 
So I suggested, “How about the kitchen?”
 
And that’s when the fight started….

Advertisements

Natuke kirandust eneseharimiseks

February 5, 2009

Kuidas jutustaksid loo Punamütsikesest:

Edgar Allan Poe:
Vana ja sünge salapäraselt julma loori mähitud metsa kohal hõljusid kurjakuulutavate sooaurude pilved, oli otsekui kuulda ahelate fataalset kõlinat. Müstilises õuduses elas selle metsa serval Punamütsike.

Ernst Hemingway:
Ema tuli tuppa. Ta pani lauale korvi. Korvis olid piim, nisuleib ja munad. ‘Näed,’ ütles ema.
‘Jah?’ küsis temalt Punamütsike.
‘Viid selle,’ ütles ema, ‘oma vanaemale.’
‘Hüva,’ ütles Punamütsike.
‘Ja vaata ette,’ ütles ema. ‘Hunt!’
‘Jah.’

Guy de Maupassant:
Hunt kohtas teda. Ta heitis Punamütsikesele selle erilise pilgu, mis saab Pariisi kogenud elumehe poolt osaks ikka veel süütust teeselda püüdvale provintsikokotile. Mees ei usu tema süütusse põrmugi rohkem kui tema ise ja näeb juba vaimusilmas, kuidas neiu lahti rõivastub, kuidas tema seelikud langevad üksteise järel ja kuidas tal lõpuks on üll ainult särk, mis lubab aimata tema keha ahvatlevaid piirjooni.

Victor Hugo
Punamütsikest haaras värin. Ta oli üksinda nagu nõel kõrbes, nagu liivakübe tähtede vallas, nagu gladiaator mürgiste madude keskel, nagu uneskäija ahjus…..

Jack London:
Kuid ta oli oma rassi vääriline tütar, tema soontes voolas valgete maailmarändurite tugev veri. Silmagi pilgutamata tormas ta hundile kallale, andis talle jalustrabava hoobi ja lisas sellele otsekohe klassikalise lõuahaagi. Hunt põgenes hirmunult. Punamütsike vaatas talle järele, naeratades võluvalt naiselikku naeratust.

Jaroslav Hashek:
‘Mis ma küll ometi tegin,’ pomises hunt. ‘Tegin enda täis, muud ei oska öelda…..

Honore de Balzac:
Hunt jõudis vanaema juurde ja koputas uksele. Selle ukse valmistas tundmatu meister XVII saj. keskpaiku. Ta raius ukse välja tollal moodsast kanada tammest, andis oma kätetööle klassikalise nelinurkse kuju ja riputas ta raudhingedele, mis võisid omal ajal head olla, kuid kriiksusid nüüd õudselt. Uksel polnud mingeid ornamente ega mustreid, ainult all paremas nurgas võis näha kriimustust, mille kohta jutustati, et selle olevat oma isikliku kannusega tõmmanud Celestin de Chavarges – Marie-Antoinett’i favoriit ja Punamütsikese vanaema vanaisa emapoolne tädipoeg. Muidu oli uks täiesti tavaline ja sellepärast pole mõtet temal üksikasjalikumalt peatuda.

Oscar Wilde:
Hunt: ‘Vabandage. Te ei tea mu nime, kuid….
Vanaema: ‘Oh, sel pole tähtsust. Tänapäeva seltskonnas on kõige parem kuulsus just neil, kel pole nime. Millega võin teile kasulik olla?’
Hunt: ‘Asi on nii….Mul on väga kahju, kuid ma tulin, et teid ära süüa.
Vanaema: ‘Kui armas! Olete väga teravmeelne d?entelmen.’
Hunt: ‘Mõtlen seda tõsiselt.’
Vanaema: ‘See annab teie vaimukusele erilise sära.’
Hunt ‘Olen rõõmus, et te ei suhtu liiga tõsiselt sellesse, mille ma teile nüüdsama teatavaks tegin.’
Vanaema: ‘Praegusel ajal tähendab tõsine suhtumine tõsistesse asjadesse ainult halba maitset.’
Hunt: ‘Millesse peaksime siis suhtuma tõsiselt?’
Vanaema: ‘Rumalustesse muidugi. Kuid olete talumatu.’
Hunt: ‘Millal on hundid talumatud?’
Vanaema: ‘Kui nad esitavad tüütuid küsimusi!’
Hunt: ‘Ja naised?’
Vanaema: ‘Kui ei leidu kedagi, kes naisele tema õige koha kätte näitaks.’
Hunt: ‘Olete väga karm enda vastu.’
Vanaema: ‘Loodan teie diskreetsusele.’
Hunt: ‘Võite kindel olla. Ma ei ütle kellelegi sõnagi.’ (sööb ta ära)
Vanaema (hundi kõhust):’Kahju, et kiirustasite. Kavatsesin teile just üht väga haaravat lugu jutustada.’

Erich Maria Remarque:
‘Tule siia,’ ütles hunt.
Punamütsike kallas kahte klaasi kalvaadost ja istus tema juurde voodisse. Nad hingasid sisse kalvaadose tuttavat hõngu. Selles lõhnas oli igatsust ja väsimust. Kalvaados oli nagu elu.
‘Muidugi,’ ütles Punamütsike. Meil pole enam tulevikku.’ Hunt vaikis. Ta oli sellega nõus.

Noor lootustandev Eesti kirjanik kirjutaks aga nii:
‘Raisk,’ kirus Punamütsikese ema. ‘Vanamutt köhib verd jälle. Mine vii talle mingi sepik ja pudel peeti. Las õgib end surnuks, lirva.’
‘Et see krõnks ei kärva juba,’ lisas Punamütsike, kustutas sigareti konservikarpi, kohendas rippuvaid sukki oma modellikoibade otsas ja tatsas minema.
Vastutulnud hundi saatis ta tegelema käsitööga, vanaemale ütles, mida ta temast arvab, ning jahimehed said rõõmsa üllatuse osaliseks.

 

Ja juristi variant:

 

Käesolevaga edastame teile informatsiooni juhtumist seoses
eelkooliealise alaealisega, keda vastavalt kohalikule tavale nimetatakse
tema ebatüüpilise peakatte tõttu Punamütsikeseks.
Eelnimetatud Punamütsikese emale toimetati kätte lihtkiri tema emalt,
millega viimane teatas enda haigestumisest ja hooldusvajadusest, mille
põhjal Punamütsikese ema otsustas vanaemale kätte toimetada saadetise,
mis sisaldas toiduaineid ja ravimeid. Enne saadetise kättetoimetamise
alustamist keelati Punamütsikesel tema ema poolt vanema õigustele
toetudes kõrvalekaldumine saadetise kättetoimetamiseks kasutatavalt
jalgteelt.
Jalgteel astus Punamütsikesega kontakti looduses vabalt elav metsloom,
kes kallutas teda ema poolt rakendatud keeldu otseselt rikkuma,
mahitades teda metsasaaduste korjamisele. Uluk nõudis Punamütsikeselt
õigusvastaselt selgitusi temal kaasas oleva toidu veoks kohandatud
kandevahendi sisu kohta ja tegi Punamütsikest küsitledes kindlaks tema
vanaema alalise elukoha.
Toidunappuse tõttu sisenes uluk seepeale identiteedipettust kasutades
vanaema eluruumidesse ja neelas eelnimetatud haiguse tõttu
liikumisvõimetu isiku alla tahtlusega ta ära seedida. Punamütsikese
jõudmisel eluruumi sooritas uluk taas identiteedipettuse, esinedes
seekord vanaemana, ning pani seejärel toime teistkordse allaneelamise,
luues niiviisi teoobjekti paljususe.
Elamu vahetus läheduses viibinud jahipidamisõigust omav isik sisenes
ehitisest kuuldud heli peale, tehes kindlaks selle pärinemise ulukist.
Seejärel tulistas jahipidamisõigust omav isik ulukit registreeritud
tulirelvast tiheasustusalale tunginud uluki surmamiseks sätestatud korras.
Surmatud uluki ebatavaline välimus andis alust arvata, et selle sees
võib leiduda inimmaterjali. Selle kindlakstegemise eesmärgil avas
jahipidamisõigust omav isik torke-lõikerelva abil surmatud uluki
kõhuõõne, misjärel pääses sealt välja veel elusolev Punamütsikene,
samuti eelnimetatu vanaema. Kui asjassepuutuvate isikute kohta ei ole
välja antud arstlikku surmatõendit ega koostatud surmaakti
perekonnaseisuameti poolt, tuleb eeldada nende elusolekut.